Eesti Tõlkebüroode Liit korraldas 18. novembril Tallinnas hotell Euroopa konverentsikeskuses juba teist aastat järjest tõlketeemalise konverentsi. Sellel aastal oli peamiseks eesmärgiks elavdada suhtlust tõlkevaldkonnas tegutsejate vahel, jagada kogemusi ning leida selle kaudu häid lahendusi tõlkekvaliteedi ja teenuse maine parandamiseks.
Konverentsil oli üle 140 osaleja, nende seas tõlkebüroode esindajad, tõlkijad, toimetajad, kõrgkoolide keelespetsialistid ja teisedki tõlkevaldkonnaga seotud inimesed.
Konverentsi ajal peeti kontaktmessi ning toimus kiirkohting, kus prooviti võimalikult palju osalejaid omavahel tuttavaks teha. Osalejad said võimaluse tutvustada üksteisele oma tegevust, luua uusi kontakte ja leida koostööpartnereid.
Konverentsil esinesid Euroopa tõlkebüroode liidu (EUATC) president Mirko Silvestrini, kes tutvustas EUATCi ja Euroopa Liidu koostööprojekte. Greg Dunn Luisa Tõlkebüroost rääkis uuest noortõlkijateprogrammist, millega soovitakse avada noortele uks professionaalse tõlkimise maailma. Masintõlke arengust Eestis andis ülevaate Tilde Eesti keeletehnoloogia arendusjuht Martin Luts. Ühtlasi tuli juttu mitmekesisest vabavarast, mis konkureerib edukalt üldlevinud tasuliste tarkvaraprogrammidega. Nele Koduvere tõlkebüroost Interlex rääkis tõlke- ja keeletehnoloogiast. Anu Carnegie-Brown kõneles ülikoolide ja tõlketeenuse pakkujate koostöö vajalikkusest.
Lisaks eelmainitule olid konverentsil praktilisemat laadi loengud tõlkijatele ja tõlkebüroodele. Neil räägiti kohtutõlkest, suulisest tõlkest, tõlkijate värbamise protsessist tõlkebüroodes, büroo ja tõlkija panusest tõlkeprojektis ning vandetõlkest.
Kohtutõlke loengus kõneles Tartu Ringkonnakohtu tõlk Alla Lašmanova suulisest ja kirjalikust tõlkimisest Eesti kohtutes. Kirjeldati nii kohtutõlkide igapäevatöös ette tulevaid probleeme, töö spetsiifikat kui ka põnevaid juhtumisi tõlgi enda praktikast. Soovitati õppida eksootilisi keeli, kuna nende keelte oskajatest on Eestis suur puudus.
Suulise tõlke loengu viis läbi Tallinna Ülikooli suulise tõlke lektor Tiia Falk. Anti lühiülevaade tõlkide koolitamisest Eestis. Tõlkebüroodele jagati soovitusi, mida nad peaksid silmas pidama suulise tõlgi töö kvaliteedi tagamiseks konkreetse tõlkeprojekti juures; kuidas tagada tõlgile, tõlkebüroole ja kliendile kvaliteet, millega kõik kolm osapoolt jääksid rahule.
Tõlkijate värbamise protsessist tõlkebüroodes andis ülevaate Merit Altrov A&A Linguast. Tutvustati, millistele kvaliteedistandardite nõuetele püüavad Eesti tõlkebürood vastata. Jagati soovitusi tõlkijatele, kuidas olla nähtav, et tõlkebürood leiaksid neid üles, ning samuti kirjeldati, kuidas tõlkebürood ise püüavad leida häid tõlkijaid. NB! Tõlkijad, lisage end tõlkeportaalidesse www.proz.com, www.translatorscafe.com jne, ka sealt võivad tõlkebürood teid otsida!
Milline näeb välja büroo ja tõlkija panus ühes konkreetses tõlkeprotsessis, sellest andis ülevaate Karin Kaldamäe Tehnilise Tõlke Keskusest. Tutvustati, mida konkreetse tellimuse korral tõlkebüroos tavaliselt tehakse enne teksti tõlkijale saatmist ja pärast temalt tõlke tagasisaamist ning kuidas koostöös jõuda kliendi jaoks sobiva tekstini.
Vandetõlkide valdkonnas toimuvast andis ülevaate vandetõlk Maris Järve tõlkebüroost Dussan. Ta tutvustas põgusalt vandetõlgi seaduse saamislugu, kirjeldas valdkonna hetkeseisu ja samuti rääkis sellest, kuidas hakkavad asjad käima alates 2015. aastast, mil tõlkeid võivad kinnitada ainult vandetõlgid. Vandetõlkidel on õigus teha väljavõtteid avalikest registritest, neid siis omakorda tõlkida ja kinnitada. Samuti tõlgivad vandetõlgid Riigi Teatajas ilmuvaid seadusi ja lepinguid inglise keelde. Kirjeldati sarnasusi ja erinevusi vandetõlkide ning notari kinnitatud tõlgete osas. Vandetõlgiks ei saa iga tõlk, selleks tuleb läbida keeruline eksam. Vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast: õigus- ja keeleteadmiste kirjalikust kontrollimisest ning kutsesobivusvestlusest. Kuna vandetõlk ei saa oma tõlke õigsust kinnitada, siis lisab ta oma tõlkele allkirja. Notarid samas kinnitavad vaid tõlgi allkirja õigsust, pööramata tähelepanu tõlkele. Nad võivad ka kinnitada tõlke õigsust, kuid seda tehakse notaribüroodes vähe. Seetõttu on igati soovitatav eelistada vandetõlgi teenuse kasutamist.
NB! Alates 2015. aastast võivad Eestis kinnitada võõrkeelde tõlgitud dokumente vaid vandetõlgid. Alates 2020. aastast on vaid neil õigus kinnitada tõlkeid ka eesti keelde tõlgitud dokumentidele, senimaani saavad seda teha ka notaribürood (kinnitades tõlkija allkirja ja ka tõlke õigsust). Eestis praegu tegutsevatest vandetõlkidest saab ülevaate Justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee või Vandetõlkide Koja kodulehelt www.vandetolgid.ee.
Aabwelli tõlkebüroo tänab Eesti Tõlkebüroode Liitu huvitava ja infoküllase konverentsi eest ning ootab põnevusega järgmisel aastal toimuvat konverentsi!