Unistus universaalsest keelest: kas kogu maailm võiks rääkida üht keelt?
Universaalse keele idee on olnud inimeste mõtetes juba sajandeid. Unistus sellest, et maailm räägiks üht keelt, on aeg-ajalt ikka päevakorda tõusnud. Keelebarjäärid takistavad sageli suhtlemist ning seetõttu usuvad osad inimesed, et ühise keele kasutusele võtmine võiks luua parema globaalse ühenduse.
Tänapäeval räägivad paljud inimesed inglise keelt, kuid kas see tähendab, et universaalne keel on juba olemas?
Püüdlused universaalse keele poole
Unistus ühisest keelest on iidne. Üks vanimaid viiteid sellele on piibli loos Paabeli tornist, milles Jumal karistas inimesi, segades ära nende keeled. Ajalugu on täis katseid luua universaalne keel, mis parendaks inimestevahelist suhtlust.
Valgustusajastul, kui teadus ja loogika tõusid esiplaanile, püüdsid mõned filosoofid luua keelt, mis ei sõltuks kultuurist ega geograafiast. Näiteks Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Wilkins uskusid, et looduses ja teaduses esinevaid ideid saaks väljendada kindla loogika abil.
19. sajandi lõpus lõi Ludwik Zamenhof esperanto, kunstliku keele, mis tema unistustes pidanuks saama rahvastevaheliseks suhtluskeeleks. Esperanto põhines lihtsustatud grammatikal ja sõnavaral, et seda oleks kõigil võimalikult lihtne õppida.
Kuigi see saavutas mõningast populaarsust, jäi loodud tehiskeele edu siiski marginaalseks. On olnud teisigi sarnaseid projekte, nagu volapük, interlingua ja veel paljud, kuid ükski neist ei suutnud saada globaalselt aktsepteeritud ühiseks keelesüsteemiks.
Kas inglise keel on universaalne keel?
Inglise keelest on paljude arvates saanud tänapäeva maailmas de facto universaalne keel, mida räägitakse rahvusvahelises äris, teaduses ja internetis. Kuid kas see tähendab, et inglise keel ongi universaalne keel?
Ehkki ingliskeelne suhtlus on laialdaselt levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas, ei ole see kaugeltki globaalne keel. Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika riikides räägitakse enamasti teisi keeli, nagu prantsuse, hispaania, araabia ja mandariini – kusjuures viimasel on maailmas enim kõnelejaid.
Inglise keel võib olla ühine suhtlustööriist nendes piirkondades, kus domineerivad ingliskeelsed institutsioonid ja globaalsed ettevõtted, kuid suurem osa maailma elanikest seda emakeelena siiski ei räägi. Seetõttu ei saa ka pidada inglise keelt tõeliselt universaalseks keeleks.
Matemaatika kui universaalne keel
Matemaatika on enamasti teine kandidaat universaalse keele tiitlile. Erinevalt loomulikest keeltest on matemaatika täpne ja kehtib kõikjal maailmas. Teadlased ja insenerid kasutavad matemaatikat kommunikatsioonivahendina, mida ei mõjuta kultuurilised ega kontekstuaalsed erinevused. Matemaatilised valemid on mõistetavad kõikidele teadlastele, olenemata nende emakeelest. Siiski on matemaatika täpsus samas ka selle suurim piirang. Kui loomulikud keeled suudavad väljendada inimeste tundeid, mõtteid ja kultuurilisi nüansse, siis matemaatika on vaid tööriist, mis ei suuda edasi anda emotsioone või subjektiivseid kogemusi.
Masintõlkega universaalse keele poole?
Tänapäeval on tehnoloogia suurendanud keelepiiride ületamise võimalusi. Masintõlkeprogrammid, nagu nt Google Translate, on muutnud suhtlemise lihtsamaks, võimaldades kiiret tõlget peaaegu kõigist keeltest. Masintõlke tehnoloogia areneb pidevalt ja tõlked võivad muutuda veelgi täpsemaks.
Kuid küsimus on, kas masintõlge suudab kunagi asendada tõlke inimlikku poolt? Loomulikud keeled sisaldavad kultuurilisi ja emotsionaalseid kihte, mida masin ei suuda täielikult mõista ega edasi anda.
Kas universaalne keel oleks üldse hea?
Kuigi universaalse keele idee kõlab paljudele ahvatlevalt, võib selle tegelik rakendamine olla keeruline ja ka ohtlik. Keeled ei ole pelgalt suhtlusvahendid – need on sügavalt seotud inimeste kultuuri, ajaloo ja identiteediga.
Keelte kadumine võib tähendada kultuuriliste eripärade kadumist, millel on tohutu mõju inimeste maailmavaatele ja sotsiaalsetele suhetele. Kui kõik räägiksid üht keelt, kaotaksime midagi väga olulist: erinevates keeltes peituvad unikaalsed mõisted, naljad ja mõttemallid, mis muudavad meid eriliseks.
Universaalse keele loomine võiks tähendada kultuurilise mitmekesisuse ohvrikstoomist, kuna inimesed hakkaksid üha enam keskenduma ühele, globaalselt vastuvõetavale keelele, jättes kõrvale oma emakeele ja rahvuskultuuri.
Seega, kuigi universaalne keel võiks muuta suhtluse lihtsamaks, nudiks see samal ajal meie eripära, muutes maailma üksluisemaks ja vaesemaks.
Idee ühisest keelest, mida kõneleks kogu maailm, on elanud kaua ning elab ilmselt ka edaspidi, kuid on tõesti olulisi põhjusi, miks eksperimendid universaalse keele loomiseks on läbi kukkunud. Loomulik keel on suur osa inimeste rahvuslikust ja kultuurilisest identiteedist – seda ei soovita kohe kindlasti kaotada.
Loe ka meie teisi blogipostitusi!
