Tõlkija maailma ajaloos. Püha Hieronymus ja Piibli tõlge.

Tõlkija ja teoloog Püha Hieronymus sündis 347. aasta paiku Rooma provintsis Dalmaatsias, praeguse Itaalia ja Sloveenia piirialadel, Stridoni linnas. Ta on üks maailma tuntumaid tõlkijaid, kelle töö on jätnud ajalukku sügava jälje. Tema Piibli ladinakeelne tõlge ehk Vulgata on saanud Lääne kristliku traditsiooni oluliseks aluseks. Hieronymuse elu ja töö on suurepärane näide sellest, kuidas tõlkimine pole vaid sõnade ühest keelest teise tõstmine, vaid midagi palju enamat ja sügavamat.

Elukäik

Hieronymuse perekond kuulus Rooma kodanike sekka, mis andis talle ligipääsu haridusele. Varajases nooruses suunati ta õppima, et omandada ladina ja kreeka keele oskused, mis osutusid hilisema tõlketöö jaoks äärmiselt kasulikeks. Noormees alustas oma haridusteed Roomas, kus õppis erinevaid teadusi ja filosoofiat, retoorikat ja grammatikat.

Umbes 370. aastal, olles juba noor täiskasvanu, loobus Hieronymus ilmalikust elust ja liitus kloostriga. Ta otsustas elada eraklikku elu, et pühenduda täielikult usule ja vaimsetele praktikatele. Nii avaneski tal võimalus süveneda pühakirja uurimisse. Kloostris viibimise ajal pühendas Hieronymus end intensiivsetele usulistele uuringutele ja õppis heebrea keelt, et suuta süüvida Piibli originaalteksti.

Tõlkimine ja Vulgata

Hieronymuse soov tõlkida Piibel tulenes mitmest põhjusest. Esiteks, nagu ta märkis, olid tollal kasutusel olevad vanaladina tõlked (Vetus Latina) sageli ebatäpsed ja mitmeti mõistetavad. See oli probleem, kuna ebatäpsed tõlked võisid viia vale arusaamiseni Piibli õpetustest ja seeläbi ka vale käitumiseni. Hieronymus soovis luua tõlke, mis oleks mitte ainult täpne, vaid ka tavainimesele arusaadav. Ta oli kindel, et Piiblit peaks olema võimalus lugeda ka neil, kes ei osanud heebrea ega kreeka keelt, et suuremad hulgad saaksid osa jumalikest õpetustest. Ta uskus, et haridus ja Piibli tundmine on uskliku elu keskpunktiks.

Umbes 382. aastast kuni 405. aastani töötas ta Piibli ladinakeelse tõlke kallal, mis põhines heebrea- ja kreekakeelsetel originaaltekstidel. Tema Vulgata sai kiiresti katoliku kiriku standardtekstiks ja mõjutas tugevalt mitte ainult religioosseid õpetusi, vaid hiljem ka lääne kultuuri ja kirjandust ning kogu Lääne tsivilisatsiooni arengut.

Hieronymuse põhimõtteks oli tõlkimisel, et tõlkija peab mõistma originaali konteksti, olema nii keeleline kui ka kultuuriline vahendaja. Hieronymus ei piirdunud ainult sõnade tõlkimisega, tema eesmärgiks oli säilitada originaali õpetus ja sõnum. See lähenemine aitas tal luua ladina keeles sujuva ja loetava teksti, mis edastas Piibli sõnumit kõigile arusaadavalt.

Tõlkija mõju

Püha Hieronymuse mõju ulatub kaugele tema eluaja piiridest. Tema Vulgata aitas kaasa kristliku mõtte ja teoloogia arengule, olles aluseks paljudele hilisematele tõlkijatele ja teoloogidele. Pika aja jooksul, enam kui tuhande aasta vältel oli Vulgata domineeriv tekst Lääne-Euroopa kirikutes. See mängis olulist rolli ka reformatsiooni ajal, kui Martin Luther ja teised reformijad hakkasid kritiseerima kiriku tõlgendusi ja pakkusid välja enda omi. Võib vaid teoretiseerida, kuhu oleks jõudnud kristlus ning laiemalt ka Lääne kultuur ja ühiskond, kui poleks olnud Hieronymust.

Hieronymuse töö ei piirdunud ainult Piibli tõlkimisega. Tema kirjutised ja mõtted tõlkimise kohta on endiselt olulised. Ta leidis, et tõlkija peab olema ühtlasi vaimne juht, kellel on vastutus tõlkida mitte ainult sõnu, vaid ka ideid ja edastada väärtusi. See filosoofia on tänapäevalgi aktuaalne. Eriti ilukirjanduse tõlkijad peavad silmas pidama kultuurilis-keelelist konteksti, et edastada sõnum sihtkeelele vastavalt.

Püha Hieronymuse roll tõlkijana oli ülimalt oluline. Vulgata on tõestuseks tema tohutust panusest kristlikku mõttelaadi ja kultuuri. Hieronymuse pärand elab edasi ka tänasel päeval, inspireerides tõlkijaid, kes püüavad edasi anda mitte ainult sõnu, vaid ka ideid ja väärtusi.

Loe ka meie teisi blogipostitusi! Kui soovid tõlget tellida, esita päring või võta ühendust!