Suuline tõlge. Mis see on ja kuidas see toimib?
Lihtsalt öeldes on suuline tõlge protsess, kus tõlkija edastab kõneleja sõnumi teises keeles. See on hädavajalik mitmekeelses suhtluses, eriti juhtudel, kus keelebarjääri tõttu võib tekkida olulisi raskusi kõne mõistmisel. Suulist tõlget kasutatakse sageli rahvusvahelistel konverentsidel, läbirääkimistel ja diplomaatilistel kohtumistel. Erinevalt kirjalikust tõlkest toimub suuline tõlkimine reaalajas, eeldades tõlgilt lisaks suurepärasele keele- ja kultuuritunnetusele ka keskendumisvõimet, kiiret reageerimist ja esinemisoskust. Suuline tõlge jaguneb omakorda veel mitmeks liigiks, millest selles postituses ka lähemalt kirjutame.
Sünkroontõlge
Sünkroontõlge on üks keerukamaid suulise tõlke vorme. Selle puhul tõlgitakse kõnet peaaegu samal ajal, kui originaalkeeles räägitakse. Tõlkija istub tavaliselt helikindlas kabiinis, kuulab originaalkõnet kõrvaklappidest ning tõlgib selle mikrofoni. Kuulajad kuulevad tõlget üldjuhul kõrvaklappidest, seega on sünkroontõlke jaoks vaja spetsiaalset tõlkeaparatuuri.
Sünkroontõlge on enim levinud rahvusvahelistel konverentsidel, suurüritustel ja diplomaatilistel kohtumistel, kus aeg on piiratud ning kuulajaskond suur. Kuna tõlkimine toimub praktiliselt samal hetkel kui originaalkõne, aitab see kokku hoida aega ja võimaldab üritustel kulgeda sujuvalt, ilma pikemate pausideta. Sünkroontõlge nõuab tõlkijalt väga head keskendumisvõimet ja kiiret reageerimist, mistõttu töötavad tõlgid tavaliselt paarikaupa ja vahetavad iga 20–30 minuti järel teineteist välja. Sünkroontõlge on ideaalne suure auditooriumi puhul, kus lisaks tõlke täpsusele on oluline ka teksti edastamise kiirus.
Järeltõlge
Järeltõlge tähendab seda, et tõlk ootab, kuni rääkija lõpetab. Seejärel tõlgib ta kuuldu sihtkeelde. Järeltõlge toimub osade kaupa ja kõneleja teeb tõlkimise võimaldamiseks pause. Seda tõlkevormi kasutatakse sageli vähem ametlikus keskkonnas, kus täpsus on olulisem kui kiirus. Järeltõlkes korraga tõlgitav tekstimaht võib varieeruda paarist lausest kuni kogu tekstini ja tavaliselt on tõlke üks. Järeltõlge on suurepärane valik näiteks loengutele, ärikohtumistele või töölõunatele.
Sosintõlge
Sosintõlke puhul istub tõlk kuulaja kõrval ning sosistab talle kõne sisu reaalajas kõrva. Erinevalt sünkroontõlkest ei kasutata spetsiaalset tehnikat ega seadmeid, mistõttu on see vorm mõeldud väiksemale kuulajaskonnale, tavaliselt ühele või kahele inimesele. Sosintõlget kasutatakse enamasti olukordades, kus paaril inimesel on vaja jälgida teises keeles toimuvaid arutelusid nii, et kõnelejaid ei segata. Seda tõlkevormi praktiseeritakse kahepoolsetel ärikohtumistel või väikeses grupis, kus enamik osalejatest räägib üht keelt ning vaid mõni üksik vajab tõlget. Suuremate ürituste puhul on kindlasti otstarbekam järel- või sünkroontõlge.
Veel mõned suulise tõlke võimalused
Olemas on ka fluentne tõlge, kus tõlk annab lisaks sõnumile edasi ka kõneleja emotsioone ja hääletooni. Selline viis eeldab tõlkijalt peale sihtkeele põhjaliku tundmise ka head esinemisoskust. Samuti on üks suulise tõlke vorme ad-hoc tõlge, kus tõlkija edastab lühikesi lauseid või lõike nii-öelda kiirkorras, ilma ettevalmistuseta.
Kokkuvõtteks
Suuline tõlge on asendamatu vahend rahvusvahelises suhtluses, tagades ladusa ja arusaadava dialoogi eri kultuuritaustaga osalejate vahel. Sünkroontõlge sobib eeskätt suurüritustele ja konverentsidele, kus on vaja kiiret ja pidevat tõlget. Järeltõlge on ideaalne väiksematel kohtumistel ja ametlikel vestlustel. Sosintõlge on parim valik, kui tõlkida tuleb vaid üksikutele osalejatele. Lisaks on võimalik säilitada tõlkes rääkija tooni ja emotsioone, kasutades fluentset tõlget. Sobiva tõlkevormi valimine sõltub ürituse formaadist, kuid igal juhul on oluline kasutada professionaalseid ja kogenud tõlke, et vältida asjatuid konflikte ning arusaamatusi. Kui sa pole veel kindel, millist suulise tõlke vormi kasutama peaksid, võta meiega julgelt ühendust! Leiame koos parima võimaliku lahenduse, et kõik jutud saaksid ladusalt räägitud ning konverentsid peetud!